Need, kes ei mäleta minevikku, on sunnitud seda kordama. George Santayana Hispaania päritolu Ameerika filosoof.
Leidsin ühest FB grupist sellise vahva kirjelduse, allikas on Kaja, nr. 95, 25 aprill 1934 tr. 1
Igatahes on väga muhe lugemine valdade ühinemisest.😃
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340425-1.2.80&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------
Miks lõppes Võru Teataja ajakirjanike reis 100 aastat tagasi ootamatult just Leevil? Millest veel koledamad on elu silmad?... Ja küll on ikkagi hea,et keegi kirjasaatja Kõva P selle seikluse järeltulevatele põlvedele igaveseks mälestuseks jäädvustas. Katkend artiklist Võru Teataja 30.sept 1922..
"Vaheajal jõudis komisjon Leevile. See on haruldane paik. Seal on: apteek, tohter, looduse ilu, salaviinamüük, laat, post, tühjad jutud, vaesus, politseijaoskond, täielik harimatus, kaks poodi, kaks veskit, kolm mõisat, neli «Võru Teataja" kirjasaatjat ja 5 teeharu. Ühe oma kirjasaatja juhatusel waatas komisjon Leevit seest ja väljast poolt. Kui herrased üle veski silla läksid, sattus Hindriki jalg kuhugi vahele ja nikaStaS ära, sest sild on üleüldse sarnane, et ainult ime teel wõib sealt terwe nahaga üle saada. Selle aja sees, kui aptegis jalga seoti, seletas kirjasaatja eriskummalisi asju veskltest ja sest sillast. Mõlemad veskid (teine teisel kaldal) olla välja renditud ühele Võru herrale (ta nime pole kahjuks meeles) 140.000 m. eest aasta. Nüüd aga on veskit pidamas optandid. Võru herrat pole nähagi ja optandid maksawad ainult 2 OO. 0 O 0 , või veel vähemgi sellele Võru herrale, nii et kõik olla rahul. Seaduse järele pidada rentnik ka betoon silla ehitama, aga näete — rentnik on see Võru herra ja sild on — nägite ise, mis Hindrikiga sündis. Siis viis kirjasaatja komisjoni veel ühe veski elumaja juurde, mis oli täiesti lagunenud, ja omade sissepekstud akendega tuletas meelde inimest, kel silmad peast välja pistetud---Nii see veski. Vaheajal oli selgunud, et Hindriki jalg õige tõsiselt vigastatud ja edasiminek võimata. Ta lubas posthobustega linna tagasi sõita. Kui ajakirjanik seda kuulis, kohe ühes kippuma ning Jüri ei tahtnud ka maha jääda. Ainult jalghulkur istus sinna ilusale Võhandu jõe kaldale ja ütles: .Head teed teil minna. Ega teist ikka jala rändajaid ei saa", ning jäigi istuma. Aga Jüri tegi hakikeelse protokolli ja ajakirjanik tõlkis selle kirjakeelde, mis lõpeb lausega: «Komisjonist mitte olenevail põhjustel katkes Leevil revideerimisreis."
"Kas on see parem, et kirjutatakse ainult pidudest ja kakelustest, aga elule ei taheta silma waadata, sest elu silmad on veel koledamad, kui Leevi veski sissepekstud aknad. Niisugune olla see reis olnud ja reisist osavõtjate suusõnalise seletuse järele olen ma ta järeltulevaile põlvedele igaveseks mälestuseks jäädvustanud" kirjasatja Kõva P
